Exiting IT solutions

  Mis omadus eristab proffi enim käsitöölisest? Minu meelset sõltub see erialast. Näiteks atleetide puhul kõige professionaalsed jooksjad on kõige kiiremad. Kuid samas kokka puhul ei saa väita et see kes kõige kiiremini süüa teeb on parim kokk. Pigem on sellel erialal tähtis kuidas tehtud toit maitseb.  Ja siit tuleb välja jällegi teine probleem, et kuidas seda toitu nüüd hinnata saab? Siin oleks kaks valikut, et kas kliendid või siis teised kokad. Ühelt poolt võiks tuua tugeva argumendi, et kliendi valik on kõige tähtsam, kuna mida kõrgem on klientide arvamus restoranist, seda rohkem raha teenitakse. Mina ütleksin aga et pigem kokad, kuna neil on rohkem kogemust ning seetõttu oskavad toitu paremini hinnata. Samamoodi nagu programmeerija koodi saaks hinnata ainult programmeerija, kuna teised ei mõistaks seda koodi. Arvutitega mitte kursis inimene võib juba selle peale kedagi professionaalseks “häckeriks” või programmeerijaks pidada, kui sa ta ees konsooli lahti teed ja sinna m...

  Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? copyleft jaguneb peamiselt kolmeks, kuigi igas grupis on omakorda natuke suuremate või väiksemate nõuetega versioone. Avaliku domeeni litsentsid - Need litsensid lubavad teha peaaegu kõike programmiga ja selle lähtekoodiga.  Ainukesed kaks asja mida ükski selline litsens ei luba on esiteks eemaldada algsed auroriõigused. Ja teiseks ei saa algset autorit kohtusse kaevata kahjude eest kuna litsensis on kirjas et garantii puudub. Lähtekoodi avalikustamine muutmise korral pole nõutud ja kasutus tingimust muutmine on lubatud. Seevastu on aga igasugune kasutamine, jagamine, kasumi teenimine, muutmine lubatud. Sellised litsentsid on näiteks: MIT, The ISC licence, the Apache licence. Nõrgad (väiksemate nõuetaga) copylefti litsensid - Need litsensid nõuavad, et kui algset koodi kasutatakse mingis projektis, siis võib see projekt olla teise litsensi all, aga selles projektsis peab olema al...

  The Case For Copyright Reform Raamat ilmus 2012. aastal 17 Aprillil ja räägib miks ja kuidas võiks copyright muutuda. Üheks muudatuseks tuuakse välja, et copyright võiks kesta 20 aastat, praeguse kuni 70 aastat peale autori surma reegli asemel. Sellega ma ei saaks nõustuda rohkem, kuna minu meelest limiteerib see kultuuri. Saaks olla fanide enda lugusi oma lemmik seeriatest olles näiteks “alternatiivses universumis” toimuv lugu. Ja minu meelest ei vähendaks see originaalse loo tarbimist, vaid potentsiaalselt isegi suurendaks seda. Ja raamatu autoritel on hea point, et ükski investor ei teeks investeeringut mis võtaks 70+ aastat, selleks et ennast ära tasuda. Järelikult pole see vajalik et soodustada kultuuri tekket ja üleüldse pole autoriõiguste puudumise tõttu ilmselt kuigi palju teoseid kirjutamatta jäänud. 5 aastat peale teose esitamist peaks teose autor oma õigused registreerima, niimoodi et temaga oleks võimalik ühendust võtta ja leppida kokku asjad kasutusõiguste suhtes. Se...

  “Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).”  Räägin competitive mängu DOTA 2 communityst. Kuigi see tundub olevat nagu spetsiifiline näide, arvan ma et see säärane toksilisus on üleüldiselt mängudes levinud.  Millest tuleneb mängu toksilisus? Mängijad on anonüümsed - Kuna peale mängu üksteisest enam midagi ei kuulda ega teata, siis tavaliselt üksteise vigasi pigem ei andestata. Ja erinevalt päriselust mängijad oma sõnade eest ei vastuta. Ma ei usuks et oleks lähedaltki nii palju sõimlemist kui mängijad oleksid nt eksperimendina samas ruumis koos. Mäng on väga pingeline - Mängus on kerge teha vigu, mis ei pruugi kohe kaotuseni viia, aga mõjuvad mängijatele rohkem mentaalselt, mis tõttu antakse alla ja/või hakatakse üksteist sõimama. Ühe teooria kohaselt on mäng meelega selliseks tehtud, et see saaks lööks läbi e-spordina. Sa justkui tahad mängida, aga sa tead kui pingeline see on ja otsustad pigem vaadata kuidas keegi teine seda mängib....

  Eesti areng e- riigina Aastal 2012-2013 seadis EV visiooni kui kaugele on Eesti infoühiskond arenenud 2020 aastaks ja milline see võiks välja näha. Tõin välja punkti mis on edukalt täide läinud ja punkti mis on jäänud pigem algeliseks.  Visiooni punkt mis läks täide: “Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.”  Eesti keeles googeldades saab enamasti kõik vajaliku kätte, välja arvatud väga spetsiifilised ja kitsad harud (isegi siis tõenäoliselt leiab infot selle kohta) ja leidub küllaga eestikeelseid komuune. Ka telefonid ja arvutid saab seadistada eestikeelseks. Ja nähtavas tulevikus see ka jääb nii.  See, et keel on digitaalses maailmas elus on selle edasiseks arenguks oluline, kuna see on tiba nagu lumepalliefekt. Kui eesti keeles ei oleks internetis eriti midagi, siis keegi keegi ka ei otsiks selles keeles, mis tõttu ei näeks ka keegi vaeva et midagi sinna teha. Eesti keele edu...

  Uus meedia  Mis on uus meedia ja mis on selle eelised traditsioonilise meedia ees? Uus meedia on ajalehed, artiklid, blogid, podcastid, mis jõuavad tarbijani digitaalselt. Samad ajalehed ja artiklid võivad olla saadavad nii digitaalselt kui ka paberil. Uus meedia vähendab tootmiskulusi - ei pea midagi printima ega transportima, seega saab igaüks toota meediat kasutades peamiselt ainult enda aega. See tõtu saab uus meedia olla tasuta (pead nägema reklaame, kui pole adblocki) ja kuna palju rohkem inimesi toodab seda ei ole seda ka rikaste poolt võimalik kontrollida. Ka reklaamijate vaatepunktist on uus meedia ahvatlev, kuna see võimaldab reklaamida kindlale sihtgrupile (nt koera omanikele), kindlas piirkonnas ja erinevalt tava meedia reklaamist saab jälgida kui palju reklaamimine tulu toob ja selle järgi otsustada kas reklaamida rohkem/vähem või tuleks hoopis strateegiat muuta (Reklaamimise muutmine on internetis palju). seega kuidas mõjutab tavameediat? Uus meedia konkureerib...

ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network) ARPANET sai rahastust 1960 ndate lõpus ja selle algne eesmärk oli Pentagoni poolt rahastatud teadlaste arvutid ühendada telefoniliini kaudu. See oligi kõige algsem asi mida sai internetiks kutsuda. Aga sellele vaatamata kasutatakse selle süsteeme tänapäevani. Projekt lõppes 1990. aastal. Mis tehnoloogiad said Arpaneti käigus alguse? Ray Tomlinson pani alguse e mailile (tema järgi hakati ka @ sümbolit kasutama). TCP - loob kindla ühenduse arvutite vahel mis tagab, et info saadetakse õiges järjekorras ja selle et kõik info jõuab kohale. UDP - saadab infot kiiremini kui TCP, aga ei kontrolli kas info on kohale jõudnud. IP - arvuti maailma aadress, selle järgi teatakse kuhu infot saata (algselt oli TCP osa). packet switching - kiirendab info liikumist. Kasutatud allikad: https://theconversation.com/how-the-internet-was-born-from-the-arpanet-to-the-internet-68072 https://www.britannica.com/topic/ARPANET https://finance.yahoo.com/news/the-f...