Copyleft (ITSPEA 7. nädal)

 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

copyleft jaguneb peamiselt kolmeks, kuigi igas grupis on omakorda natuke suuremate või väiksemate nõuetega versioone.


Avaliku domeeni litsentsid - Need litsensid lubavad teha peaaegu kõike programmiga ja selle lähtekoodiga. 

Ainukesed kaks asja mida ükski selline litsens ei luba on esiteks eemaldada algsed auroriõigused. Ja teiseks ei saa algset autorit kohtusse kaevata kahjude eest kuna litsensis on kirjas et garantii puudub. Lähtekoodi avalikustamine muutmise korral pole nõutud ja kasutus tingimust muutmine on lubatud.

Seevastu on aga igasugune kasutamine, jagamine, kasumi teenimine, muutmine lubatud.

Sellised litsentsid on näiteks: MIT, The ISC licence, the Apache licence.


Nõrgad (väiksemate nõuetaga) copylefti litsensid - Need litsensid nõuavad, et kui algset koodi kasutatakse mingis projektis, siis võib see projekt olla teise litsensi all, aga selles projektsis peab olema algse omaniku lähtekood olemas. Sellist litsentsi on enamasti kasutatud koodi “library”-tes.

Jagamine, muutmine, kasutamine, kasumi teenimine on endiselt lubatud.

Sellised litsentsid on näiteks: LGPL, MPL.


Tugevad (suuremate nõuetega) copylefti litsensid - Need litsensid nõuavad, et kui tugeva copyleftiga tööd kasutatakse mingis projektis, siis terve projekt peab minema sarnase tugeva copylefti litsensi alle. Ja see litsentsi tüüp levib nagu viirus, kuna siis seda uut projekti võib samadel tingimustel omakorda uuesti kasutada.

Koodi võib kasutada, jagada, muuta.

Sellised litsensid on näiteks:

GNU, GPL



Kasutadud allikad:

https://www.shlomifish.org/philosophy/computers/open-source/foss-licences-wars/foss-licences-wars/types-of-licences.xhtml

https://levelup.gitconnected.com/understanding-open-source-license-types-5a577c4a09d5

https://joinup.ec.europa.eu/collection/eupl/news/copyleft-or-reciprocal


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Eesti areng e- riigina

  Eesti areng e- riigina Aastal 2012-2013 seadis EV visiooni kui kaugele on Eesti infoühiskond arenenud 2020 aastaks ja milline see võiks välja näha. Tõin välja punkti mis on edukalt täide läinud ja punkti mis on jäänud pigem algeliseks.  Visiooni punkt mis läks täide: “Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.”  Eesti keeles googeldades saab enamasti kõik vajaliku kätte, välja arvatud väga spetsiifilised ja kitsad harud (isegi siis tõenäoliselt leiab infot selle kohta) ja leidub küllaga eestikeelseid komuune. Ka telefonid ja arvutid saab seadistada eestikeelseks. Ja nähtavas tulevikus see ka jääb nii.  See, et keel on digitaalses maailmas elus on selle edasiseks arenguks oluline, kuna see on tiba nagu lumepalliefekt. Kui eesti keeles ei oleks internetis eriti midagi, siis keegi keegi ka ei otsiks selles keeles, mis tõttu ei näeks ka keegi vaeva et midagi sinna teha. Eesti keele edu digitaalses maailm
Read more

Bitcoin

  Bitcoin What is Bitcoin? Bitcoin is the first crypto currency that saw large implication and is so far the most successful of its kind. It was created in 2009 by Satoshi Nakamoto, but the identity of the person is unknown. How does bitcoin blockchain work? Bitcoin transactions work based on blockchain. People have to include payments on a block (payments have digital signatures) and add a number at the end of the block that makes the SHA-256 function output of the block start with a certain amount of zeroes to prove that they have done work, that number is also added to the start of next block to create a block chain (every digit change changes the SHA-256 function output). And if at any point the blockchain spreads into two, the longer block chain is considered more trustworthy. Blocks are on average 10 minutes apart and have roughly 3000 transactions on them. People who create these blockchains are called miners and are rewarded bitcoins for their work. The drawbacks of the system
Read more

free to play, non pay to win

Image
  Kirjutan “free to play, non pay to win” ärimudelist. Täpsemaks näiteks toon mängu dota 2. Miks on kasulik olla free to play mäng? Eeliseks on see, et on kergem uusi mängijaid ligi tõmmata kes loodetavasti toovad mängule hiljem kuidagi tulu. Dota 2 puhul töötas see algselt väga hästi kuid on aastatega toppama jäänud kuna mängu on oskuste puududes väga raske sisse astuda. Eelis konkurentide ees kui sarnased mängud pole free to play. Ja pea ainuke võimalus turuosa saada kui paljud konkurendid kasutavad free to play mudelit. Dota 2 fundamentaalselt töötab selle põhjal, et on palju mängijaid, et mäng oleks võrdne. Kuidas teenitakse raha? Müüakse “skine”, mis muudavad tegelase välimust ja neid ostetakse väga kergesti kuna ei viitsita kogu aeg sama pilti vaadata ja põhjendatakse ka väga suurte summade kulutamist kergesti mängu tegijate toetamisega. Kuna mäng on e-sport siis müüakse ka pileteid kohapeal võistluste vaatamiseks. Miks olla mitte “pay to win”? kui telefoni mängudel edeneb väga e
Read more