Posts

IT turvariskid (14. nädal)

Image
  Minu meelest on üks suurimaid turva riske tava inimese jaoks suurfirmade nagu google ja facebooki poolt kogutavate andmete lekkimine. Kuna andmeid kogutakse väga suurtes kogustes ja riistvara arenedes salvestatakse seda aina kauemaks ajaks, siis on suur tõenäosus, et andmete lekke teeb inimesele kahju. Isegi kui andmed on anonüümsed võib see anonüümsus ära kaduda, kui see kokku panna mingite muude andmetega.  Tavainimene ei saa muuta seda, et kas google andmed lekivad, aga ta saab muuta seda kui palju andmeid seal tema kohta on. Tehnoloogia Tehnoloogia privaatseks internetis käimiseks on olemas (näiteks Tor) kuid kahjuks vajab see teadmisi ja/või on aeglasem.  Kuna inimestel on tänapäeval suhteliselt võimsad seadmed, on võimalik kasutada ära nende võimsust, nii et sarnaselt P2P torrentitele. See aitaks andmeid mitte koguvatel firmadel paremini võistelda konkurentidega. Koolitus Inimesi peaks harima sellel teemal mis tüüpi andmeid on võimalik nende kohta koguda ja kui palju andmeid on
Post a Comment
Read more

Interneti kasutatavus (12. nädal)

Image
  Interneti kasutatavuse negatiivne külg minu arust on õpitavus. Ja seda just vanemate inimeste jaoks. Aga see vastu on on selle kasutatavus peale ära õppimist üsnagi intuitiivne ja loogiline. Interneti kasutama õppimine: Internetis on liikvel viirused ja petturid mille suhtes tuleb ettevaatlik olla. Tegelikult tuleb kõige suhtes olla väga ettevaatlik ja ei tohiks pea midagi usaldada. Isegi gmaili sisse logides peab olema kindel et see on just õige leht kust sisse logida. Võib juhtuda, et läksid “gmaili” kellegi lingi läbi ja seal on aadressis üks täht ära vahetatud ning sisse logida üritades saab keegi kontole ligipääsu. Ja siis peab teadma kuidas edasi tegutse ja sellisel juhul on aeg väga kallis ja pole just aega pikalt uurida mis teha tuleb. See võib osasi inimesi hirmutada ja seetõttu ei hakkagi nad kunagi seda kasutama. Interneti probleemiks on ka see, et seal on väga palju informatsioon, millest enamus pole faktiliselt kontrollitud spetsialistide poolt ja seega levib väga palju
Post a Comment
Read more

free to play, non pay to win

Image
  Kirjutan “free to play, non pay to win” ärimudelist. Täpsemaks näiteks toon mängu dota 2. Miks on kasulik olla free to play mäng? Eeliseks on see, et on kergem uusi mängijaid ligi tõmmata kes loodetavasti toovad mängule hiljem kuidagi tulu. Dota 2 puhul töötas see algselt väga hästi kuid on aastatega toppama jäänud kuna mängu on oskuste puududes väga raske sisse astuda. Eelis konkurentide ees kui sarnased mängud pole free to play. Ja pea ainuke võimalus turuosa saada kui paljud konkurendid kasutavad free to play mudelit. Dota 2 fundamentaalselt töötab selle põhjal, et on palju mängijaid, et mäng oleks võrdne. Kuidas teenitakse raha? Müüakse “skine”, mis muudavad tegelase välimust ja neid ostetakse väga kergesti kuna ei viitsita kogu aeg sama pilti vaadata ja põhjendatakse ka väga suurte summade kulutamist kergesti mängu tegijate toetamisega. Kuna mäng on e-sport siis müüakse ka pileteid kohapeal võistluste vaatamiseks. Miks olla mitte “pay to win”? kui telefoni mängudel edeneb väga e
Post a Comment
Read more

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (8. nädal)

Image
  Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO Huvitav lugemine silmaringi avardamiseks neile, kes teavad häkkeri mõistet kui kedagi kes murrab kuhugi sisse tarkvara nõrkust ära kasutades ja siis kasutab seda süsteemi kuidagi rahateenimiseks või mingi poliitilise sõnumi edastamiseks. Selliseid häkkereid kutsub teksti autor kräkkeriteks ning ütleb, et neid ei austa ükski tõeline häkker See artikkel räägib häkkerist selle originaalse tähenduse all ning selgitab milline on üks häkker on, millised on vajalikud eeldused häkkeriks saamiseks ning kuidas häkkeriks saada. Minu jaoks kõige huvitavam teema artiklis oli häkkerikultuur. Üheks oluliseimaks asjaks häkkerite jaoks on vaba tarkvara ja avatud lähtekood. Ja seda nii võrd, et ollakse valmis tasuta või “üüri raha” eest kmouuni jaoks seda ise tegema. On ütlus et kui sa midagi hästi teed, siis ära tee seda kunagi tasuta. Häkkerite tasu tundub aga olevat rahateenimise asemel oma põhimõtete edasikandmine ja inimkonna edasi viimine kõigi heaolu nimel. See mõt
Post a Comment
Read more

IT-juhid (9. nädal)

Image
  Elon Musk Elon Musk on Spacex tegevjuht, Tesla ja PayPal kaasasutaja ning lisaks tegutseb firmades nagu SolarCity ja OpenAI.  Elon Musk ei ole vaid ärijuht vaid ka peainsener spacex-is. Ta tundub olevat pea ainukene kes mõistab internetis meemide läbi turundust, olgu see tahtlik või mitte. Muski pealmine motivatsioon ei ole raha vaid maailma muutmine. Ta poleks pidanud peale PayPali müüki midagi enam tegema, et rikkana elada, aga sellele vaatamatta riskis ta kogu oma rahaga, et oma eesmärke Teslas ja Spacex-is teostada. “There have to be reasons that you get up in the morning and you want to live. Why do you want to live? What’s the point? What inspires you? What do you love about the future? If the future does not include being out there among the stars and being a multi-planet species, I find that incredibly depressing.” Tim Cook Tim Cookist sai Apple tegevjuht 2011 aasta augustis Võitles avalikult FBI vastu andmata neile ligipääsu IPhonei kasutajate andmetele. On edukalt Applet ju
Post a Comment
Read more

Mis omadus eristab proffi enim käsitöölisest?(8. nädal)

  Mis omadus eristab proffi enim käsitöölisest? Minu meelset sõltub see erialast. Näiteks atleetide puhul kõige professionaalsed jooksjad on kõige kiiremad. Kuid samas kokka puhul ei saa väita et see kes kõige kiiremini süüa teeb on parim kokk. Pigem on sellel erialal tähtis kuidas tehtud toit maitseb.  Ja siit tuleb välja jällegi teine probleem, et kuidas seda toitu nüüd hinnata saab? Siin oleks kaks valikut, et kas kliendid või siis teised kokad. Ühelt poolt võiks tuua tugeva argumendi, et kliendi valik on kõige tähtsam, kuna mida kõrgem on klientide arvamus restoranist, seda rohkem raha teenitakse. Mina ütleksin aga et pigem kokad, kuna neil on rohkem kogemust ning seetõttu oskavad toitu paremini hinnata. Samamoodi nagu programmeerija koodi saaks hinnata ainult programmeerija, kuna teised ei mõistaks seda koodi. Arvutitega mitte kursis inimene võib juba selle peale kedagi professionaalseks “häckeriks” või programmeerijaks pidada, kui sa ta ees konsooli lahti teed ja sinna midagi kir
Post a Comment
Read more

Copyleft (ITSPEA 7. nädal)

Image
  Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? copyleft jaguneb peamiselt kolmeks, kuigi igas grupis on omakorda natuke suuremate või väiksemate nõuetega versioone. Avaliku domeeni litsentsid - Need litsensid lubavad teha peaaegu kõike programmiga ja selle lähtekoodiga.  Ainukesed kaks asja mida ükski selline litsens ei luba on esiteks eemaldada algsed auroriõigused. Ja teiseks ei saa algset autorit kohtusse kaevata kahjude eest kuna litsensis on kirjas et garantii puudub. Lähtekoodi avalikustamine muutmise korral pole nõutud ja kasutus tingimust muutmine on lubatud. Seevastu on aga igasugune kasutamine, jagamine, kasumi teenimine, muutmine lubatud. Sellised litsentsid on näiteks: MIT, The ISC licence, the Apache licence. Nõrgad (väiksemate nõuetaga) copylefti litsensid - Need litsensid nõuavad, et kui algset koodi kasutatakse mingis projektis, siis võib see projekt olla teise litsensi all, aga selles projektsis peab olema algse omani
Post a Comment
Read more